Artikkel Olari Miiteriga Toyota Plus ajakirjast

Räägime portaalis facebook.com toimunud iQ disainikonkursi võitnud Olari Miiteriga, kes peale pereisaks olemise veab iga päev väikest ja noort, aga tublit disaini ja 3D visualiseerimise firmat. Uurime, kuidas 14 aastat arhitektuuri ja projekteerimise vallas töötanud Olari konkursi võitis.

Räägime esmalt sinust. Millega sisustad oma töö ja vaba aja?

Disaini ja kunsti veri voolab mul soontes  ilmselt tänu vanaisale, kes oli andekas hobikunstnik. Tema õpetas mulle joonistamist ja natuke maalimist. Juba 8. klassis (1988. a) unistasin arhitektiametist. Nii ka läks, sest hakkasin oma õpinguid teadlikult selles suunas plaanima. Mind on juba 10–12 aastat köitnud 3D-visualiseerimine ja animatsioon ning üldse disainiga seonduv. Ilmselt olen üks õnnelik, kelle töö ja hobi langevad kokku. Loomulikult teen kõike mõistuse piires ja leian aega ka muudeks asjadeks. Samuti meeldib mulle kõik, mis on seotud internetiga: koostöös paljude edukate äriinimestega aitan inimestel internetiärisid luua ja neid edukalt käima tõmmata. Vaba aeg kuulub perele, sõpradele. Loen palju. Muu hulgas ka edukate inimeste elulugusid ning püüan sealt õppida: mida nad selleks tegid, et edu saavutada?

Öeldakse, et on kolme tüüpi õppureid:

a) need, kes õpivad oma vigadest,

b) need, kes õpivad teiste vigadest,

c) need, kes õpivad teiste edust.

Kuulun ilmselt viimaste hulka. Vaba aega kulutan meeleldi ka matkamisele, golfi mängimisele, muusika tegemisele ja kuulamisele. Disainikonkursi võitja: „iQ on lihtsalt super!”

Miks osalesid konkursil?

Konkursist kuulsin täiesti juhuslikult, ilmselt viitas sellele sõber. Mulle meeldib disainida ja ideedega mängida. Otsus osaleda tuli kohe.

Kuidas jõudsid võidudisainini?

Ilmselt suudaks žürii paremini vastata, aga tõenäoliselt meeldis neile idee ja teostus. Kuna korraldaja oli andnud ette musta ja valget tooni auto, tekkis mõte peaaegu kohe. Juurdlesin, kuidas neid värve ühe sõiduki peal siduda.

Alguses lipsas peast läbi nn sebra motiiv, aga sellest loobusin – tundus kuidagi igav ja tavaline. Mäletan, et kell oli ligikaudu kaks öösel, pere juba  ammu magas. Otsisin midagi spordikotist ja äkki kargas silme ette lukumotiiv.

Kümme minutit hiljem käis peas juba disainimise protsess. Otsisin internetist sellist lukku, mis sobiks. Ülejäänu läks juba libedalt. Töö pealkirjaks panin „Face Off”. Teostasin kogu disaini Photoshop CS4-ga. Erinevate kihtidega mängides ja lõikudes tuligi välja see, mis mulle endale meeldis.

Kuidas võtaksid mõne lausega kokku lukuga iQ disainikontseptsiooni?

Minu sisedisainerist sõbranna ütles selle lukuga iQ disaini kohta „väga esteetiline ja peen aksessuaar”. Disain peaks tõmbama tähelepanu ja olema esteetiliselt nauditav, ilma et see disainitavat objekti alavääristaks. Usun, et lukuga disain toob nii mõnelegi muige näole.

Milline on sinu ja kunsti ühine ajalugu?

Seda head küsimust on korra ka varem küsitud. Olen tegelikult juba lapsest saati joonistamisega seotud. Vanaisal oli maalimises ja pliiatsiga joonistamises väga hea käsi. Sealt ilmselt tekkis joonistamise vastu tõsisem huvi. Nii palju kui mäletan, olen osalenud ka laste joonistusvõistlustel. Ma ei ole kunagi läinud kunsti sügavuti, st hakanud maalima või muidu tõsisemalt joonistama. Mulle on kunst ikka hobiks jäänud.

Oled nüüd iQ-ga natukene ringi sõitnud. Kuidas enda loodud välimus istub?

Välimus on väga OK. Mäletan, kui iQ-d esimest korda tutvustati. Saatsin paarile sõbrale selle kohta ka lingi. Üldiselt ei ole mulle väikesed autod kunagi meeldinud, aga iQ oma uudsusega äratas tõsist huvi. Sõprade kohta oskaks täpsemalt vastata, kui küsimus esitada pärast kolmenädalast kasutamist. Aga need, kes on näinud, kiidavad.

Kuidas iQ-ga kui autoga rahul oled?

Sõidukiga olen väga rahul. Enne teatud skepsis oli, aga nüüd on see kadunud. Esimesena üllatas auto stabiilsus. Tavaliselt on väikesed sõidukid kitsad ja vahest jäigad, aga iQ-s ei saa arugi, et sõidad pisikese autoga.

Mulle sõitmiseks antud masin on 1,4-liitrise diiselmootori ja manuaalkäigukastiga väga nobe auto. Kaks täiskasvanut mahub sellesse vabalt istuma ja laps ka. Sõidukil on olemas kõik, mida ühelt korralikult autolt ootad: hea juhitavus, mugavad istmed ja rool, tumenev peegel ning kokkuklapitavad küljepeeglid.

Lisaks leiab autost navigatsioonisüsteemi ja muidugi stereo. Moodsa stereo suur pluss on see, et muusikat saab kuulata otse mälupulgalt. Kõik see tundub tellitud kiidukõnena, aga jutt tuleb ikkagi rahuloleva tarbija suust. Ise olen sõitnud ainult suurte autodega. iQ on siiski lihtsalt super. Peres võib vabalt selline auto olla. Kütusekulu on muidugi olematu, eriti kui ollakse harjunud suure auto isuga. Trassil võttis iQ ligikaudu 2,9–4 l / 100 km.

Ainuke asi, mille üle nuriseks, on hind. Minu meelest on see veidi kõrge. Kui inimene sellise auto ostab, võiks lisaks olla teatud soodustused parkimisel ja muud boonused. Võtab ju masin vähe ruumi ja kütust.

Millise sõidukiga liigud? Sooviksid ehk võrrelda?

Ise liigun universaalkere ja automaatkastiga Saab 9-5. Ma ei võrdleks neid, sest otstarve on erinev. Ülejäänud IQ disainivõistluse töid saab näha Toyota Balticu Facebooki leheküljel.

Lisaks Toyota Plusis ilmunud artiklile lisame kampaaniast tehtud videomaterjali: